Talvetööd: 2. osa

Lisandunud on kaks töökat nädalavahetust – 18-19 ja 25-26 november. Lisaks veel üks laupäevaõhtu, kus Andres meid julgustamas käis. Suurem osa töödest käib ikka ja endiselt suure lõhkumise ning kere lihvimine tähe all. Hetkel on kõige suurema, kõige tolmusema ja kõige vastikuma tööna oleme tänaseks hetkeks eemaldanud minu hinnangul ligi 65 % värvist. Mina olen lihvinud Kaarliga koostöös pardad veeliinist ülespoole (hetkel näeb jaht tõepoolest paraja toorikuna välja – üleni roheline teine) ja Randelile on osaks saanud austav ülesanne tegeleda lihvimistöödega põhja all. Vaatamata sellele, et tegemist on väga tolmuse ja ränga tööga, ei ole meie kellegi kindel veendumus vankuma löönud, kuigi suur väsimus kontides ja kirbe tolm kurgus.

Lihvisin pisut ka ahtripeeglit, et näha, milline olukord avaneb värvi all. Olukord on üsna julgustav: ahtripeegel on tihedalt täis peitpeaga kruvisid, mis tuleb pahtlikihi alt välja kaevata ja kas läbi puurida või lahti keerata. Seega saaksime üsna kerge vaevaga ilmselt lahti ka teki koos ahtripeegliga. Kuna teki ja kere vahel on tublid praod, läheme me kindlasti seda teed, et ühendame teki uuesti. Vahepeal on Tea meeskond jagunenud kahte leeri: ühed, kes tahaksid teki eemaldada täies mahus ja teised, kes poolitaksid teki ja lihtsuse ning kiiruse huvides töötleksid osa eraldi ja osa laeva küljes.

Eemaldasin kogu sisemuse, mis seni alles – vaheseinad nii ees kui taga, vööri- ja ahripõrandad ja ujukid, mis idee järgi jahi peaksid jahi vee peal hoidma kui miskil põhjusel uppumisoht lähedal ... Tekkis huvitav mõte korraldada veekatse kuna mina isiklikult julgen sügavalt kahelda nende võimekuses – kiil on selleks kõigeks ehk uppuva laeva vee peal hoidmiseks liiga raske. Niisiis, kogu jaht on seestpoolt puhtaks löödud, järgmisena tuleb eemaldada ka kaared. Pilt, mis jahi sees avaneb on endiselt üsna jube kuna kõik puitosad on väga mädad. Tegelikult küll pisut parem kuna hetkel saab kere veel hingata. Leidsime ka pisut vett, mis oli ahtrisse sisse jäänud. Vett leiame ilmselt veel.

Katsusin ka jõudu kiilu kallal – poltidele olime eelnevalt Kaarli initsiatiivil ohtralt roosteõli peale pritsinud ning kõik poldid peale ühe keerasid ennast justkui ise välja. Peale ühe. Justkui needus – see on polt, mis on keskelt väga õhukeseks kulunud. Kiilu seest tuli miskipärast ka vett ... Keegi oskab kommenteerida?

Vahepeal lõhkumisest tüdinuna leidsin jahi põhjast mutrivõtme, mis sobis tekipoltide lahti keeramiseks. Kuus pilti vupsasid juba ka oma pesast välja ... Mitte et ma midagi teaks sellest.

Väikeste uitmõtetena on läbi käinud „tankiluugi” kaotamine, mille plaaniksime vahetada normaalse jahi sissekäigu sarnaseks muuta. Samuti otste jaoks tunnelite tegemine, kokpiti pikendamine ja kuni selleni et uus Tea peaks olema roosa nahksisuga.

Lihvimine jätkub, peale seda peaksime laeva alla tõstma ning teki eemaldama. Seda ilmselt juba 2007. aastal.