esmaspäev, 2. aprill 2007

Talvetööd vol 4 - kevad koputab uksele

Talve järsk lõpp
10.03.2007 kohtusid 4 osanikku – Randel, Martin, Kristo ja Egert. Eesmärk – sama. Seekordseks plaaniks oli tõsta jahi tekk maha ning paigutada ta ümberpööratult alusele, mille olime selleks spetsiaalselt PLP-plaadist ehitanud (asjassepühendunutele teadmiseks: PLP on puitlaastplaat). Teki eemaldus ise oli küllaltki lihtne – 80 % poltidest andis järgi lihtsalt seestpoolt keerates. Muret tekitas algul vaid kokpiti alune kuna sinna oli päris keeruline juurde pääseda. Jälle lihtne lahendus oli abiks, nagu ka kogu ahtripeegli puhul – väljast puurides. Kui ennist sai mainitud protseduuri lihtsust siis tegelikult oli lugu siiski pisut keerulisem. Vaigud, millega omal ajal asju kokku liimitud on siiski oma ülesannet tänini väga ausalt täitnud ning nii ahtripeegel kui ka ahtri tekiosa andis järele tõhusama kangutuse peale kasutades pisut tugevamaid vahendeid kui lihtsalt kaks peitlit. Kuna jahi kere istus juba toestatuna oma hällis, ei sündinud kere ja teki viimase liimühenduse lahtimurdmise peale suurt midagi. Sisemas valdas muidugi suuremat sorti rõõm – minu poolt salamisi toetatud ning mündi poolt otsustatud lähenemisviis oli lõpuks jõudnud võiduka finaalini! Jahi kere ja tekk on eemaldatud.
Koheselt järgnes kaarte eemaldus. Nagu kardetud, oli nende eemaldamine äärmiselt lihtne. Kaared on lahti ning eemaldamine lapsemäng. Kohati käib töö kirves, ketaslõikur, peitel, puukiil koostöös, samas jälle lihtsalt sõrmed taha ajades ja tõmmates. Peale viimaste tükkide eemaldamist valdas tunne – vesi sisse ja vann valmis. Olime jõudnud absoluutsesse nullpunkti. Edasi lihvimine ja siis tuleb hakata jahti uuesti kokku panema.

Vargsi hiilib kevad ligi
Järgneva nädalavahetuse veetsid neli osanikku järjekordselt ohtralt tolmu tekitades. Sel korral oli seda ilmselt rohkem kui kunagi varem kuna kasutasime väga tõhusaid vahendeid – ketaslõikuri ehk maakeeli relaka otsa ostsime lihvkettad, mis oma 40-se karedusega ja lihvimise teljega risti asetatud lamellidega tegid hämmastavat tööd! Mina ise õnneks seda eriti palju proovida ei saanud. Küll aga tuli ühel hetkel Tea värkstoa uksed lahti teha kuna tööriistad ja väiksemad esemed kippusid üldise halluse sisse ära kaduma. Põrand, seinad, jahi detailid ega töökoja lagi ei eristunud enam üksteisest. Mehed kippusid paksus tolmus kaduma. Kõikjal lendles miljoneid mikroskoopilisi klaasikilde. Uskuge – maailma kõige jubedam asi on klaasplasti lihvimine – seda kinnitavad kõik neli meest madalal tõrrehäälel justkui ühest suust!

Olles varunud valmis kõikvõimalikud materjalid, plasttorud ning kiilu uue konstruktsiooni jaoks, mis tuleb metallist (et ikka oleks tugev), võivad tööd jätkuda.

Kirja pani: EGERT