Leen käis unes Teaga võistlustel

Leen kirjutab oma unenäoblogis, kuidas ta Teaga võistlustele sattus. Siin. :)

Pildike oktoobrist

Pildimeenutus siis tuulikeks kiskunud mereretkest. Fotol Tea, Randel ja Sten. Foto autor: Meisi Volt. (copyright)

Minor Tea poolt vaadatuna. Foto:Randel

Oktoobrikuu purjetamised vol 2

Justkui poleks eelmisel päeval küll saanud, läksime järgmisel hommikul (15. okt) taas otse jahtsadamasse - seekord koos Kristoga. Ilm oli vahepeal totaalse muutumise teinud: 3-4 m/s tuult, selge taevas, päike, 12 kraadi sooja - mõnus, pea-aegu nagu Vahemerel.

Tegime vist kõige pikema sõidu Teaga üldse - naljakas mõelda, et kahe vees oldud suve jooksul oleme Teaga purjetanud ainult ranna reidil. Seekord põrutasime mõnusas külgtuules ühel halsil diagonaalis otse Pärnu lahe keskele. Ajasime taga ühte kalapaati - pea-aegu oleks kätte ka saanud. Ilm ja tuuleolud olid super ning suur kiusatus oli kurss Kihnu peale võtta: kahjuks ootas Kristot konverents ja allakirjutanu oli lihtsalt veidi laisk ja ilma suhtes umbusklik (hea, et me ikkagi Kihnu ei läinud, sest järgmine päev võttis meid vastu lakkamatu vihma ja tugeva tormituulega - Kihnust tagasi poleks me kuidagi saanud).

Paar pilti kah.

Oktoobrikuu purjetamised vol 1

Millal veel hakkab Tea meeskond lõpuks purjetama kui mitte oktoobris - siis kui ilmad tuulised ja külmad ning merel üksik ja kõle olla. See-eest stiihia missugune, lased pea tühjaks puhuda, vaatad laineil loksuvaid kajakaid ja tõmbad kapuutsi tugevamini kinni.

Juhtus siis nii, et tööasjad viisid ajakirja Paat tegelased (Randel ja Sten - juba kolmandat korda jahi peal seilav mees) pooleldi tööasjus Pärnu lahele - vaja pilti teha Minor kaatrist ja kaatri peal seilavast Staarist. Mis staari ristinimi on, seda saate lugeda juba talvisest ajakirjanumbrist. Pildid tulid ilusad ja seepärast panen siia purjelembesesse blogisse ka mõne pildi merel loksuvast kaatrist - et oleks aimu millise ilmaga väike Tea lahe peal oli.

Tuult lubas ilmateade 6-8 m/s, puhanguti 10 m/s - tugevamate iilide ajal sadamas igatahes vandid vilisesid. Julgen öelda, et kõige karmim ilm, millega (vähemalt mina) Teaga väljas olen käinud - muulide tipus, kus teatavasti sisse pressivad lained kõige suuremaks paisuvad olid suuremad lained 1,5 meetri kõrgused - tegelikult ka, oskan laine kõrgust mõõta küll. Välja läksime mootoriga, tagasi tulime fokaga - möllu sai kõvasti, Sten oli läbimärg, aga rahul. Paar pilti kah.Tagasi sadama poole liikusime allalainet surfates - väga mõnus oli. Sten on pinni kätte haaranud ja väga seda enam käest ära anda ei tahtnudki.
Minor on merekindel kaater küll, aga lainega eelistan ma ikkagi ühte korralikku kiiljahti. Vett pritsis vägevalt.Päikeseloojangu romantika.