Mina jõudsin jahtkluppi esimesena. Tundus umbes täpselt sama tuuline kui varemalt, siis kui päeval samas käisin. Jäneseid ikka oli. Mitte palju aga igale poole, kuhu vaatasid, jätkus. Mõtlesin küll, et tahaks sõita, aga ei teadnud, kas julgen. Läksin siis jahi peale, vaatasin seal kõiki noid otsi ja plokke ja muid nasvärke ja mõtlesin todasama mõtet uuesti. Ja siis mõtlesin ka veel, et ei tea, kuismoodi see puri siia üles peaks käima ja millega. Helistasin Räägule. Rääk vastas jämeda häälega - jää või uskuma - et meie "Teal" tirki polegi ja et groot tuleb riputada tolle trossi otsa, mille otsas meil muidu poom rippus. Kui olin tükk aega nonde trossidega tõtt vahtind, purje kotist välja kiskund ja selle mööda "Tea" kõhtu laiali käkerdand, jäin nõusse. Nii vist saab jah.
Aeg läks mööda, tulid Johannes ja Egert. Pidasime natukene plaani. Nad uskusid mind, arvasid, et nii võib see asi käia küll. Aind et nemad ka ei olnd väga veendunud, kas hetkel pakutav ilm meie esimeseks purjetadaproovimiseks kõige sobivam on. Aga nad vist mõtlesid, et ma tean, kuidas purjetamine käib. Ja mulle natuke meeldis, et nad nii mõtlesid. Ja ei tahtnud nende tuju rikkuda. Egas midagi, hakkasime vaikselt susserdama. Panime groodi poomiliigi omma prakku ja nurgad kinni ja mastiliigi ka otsapidi soonde minema ja jäime uuesti üksteisele otsa vahtima. Et kas lähme ikka? Mõtlesime, et lähme. Johannes lasi ahtri silla küljest lahti. Ma ütlesin, et oleks vahva kui meil kõik hästi läheks ja me õhtuks jahi sinna silla külge tagasi saaks. Ma mõtlesin seda tõsiselt aga teised arvasid, et ma tegin nalja. Või tont teab, mis nad mõtlesid, igatahes nad naersid.
Kui ahter oli lahti päästetud, pööras "Teake" nina tuule poole, just nagu meie plaan ette nägigi. Selles poosis siis heiskasime grootpurje ja oligi nagu valmis. Natuke veel oli juperdamist, et seal sildade vahel õige ots jõepoole keerata aga läks korda seegi. Ja siis me purjetasime!
No tuul oli jah tugevam kui keskmisel päeval aga seal jõe peal ta meie kiiluka jaoks miskit erilist ei olnd. Mõni üksik laine lõi omi pritsmeid ka üle poordi aga üldselt oli kõik just nii nagu olema pidi. Mis oli mulle natuke ootamatu sest olin oodanud ootamatusi. Aga oli nagu oli. Tegime kõigist merekarudest ka ühe või paar klõpsu ja siis ühe veel me logist ja kajaloodist. Et nagu tõestuseks. Ma väga loodan, et nad välja ka tulevad:)
Ja ega seal suurt muud polnudki. Sõitsime umbes muuli alguseni või sutsu rohkem ja keerasimegi tagasi klubi poole. Taganttuules ainult groodiga sõites saime seitse sõlme sisse. Minu jaoks seni purjetamiskiiruse rekord.
Kluppi sisse ja tagasi silla äärde pugemine käis umbes täpselt vastupidi sealt välja pugemisele, nii et tollest vast suurt miskit kirjutada polegi.
Juba silla ääres olles sai siis puri kenasti kokku pakitud ja jaht muidu korda säetud ja nii oligi purjetamas käidud. Päästeveste polndki tarvis:)
Edit:
Tulidki klõpsud välja - vaadake ise:
Kvaliteet on nagu on, pole vaja norida:)
